Sügise värvid ja tegemised

On imeilus sügis! Puud on erakordselt värvilised ja pihlapuud tuubil säravpunaseid marju täis. Kuigi, paistab, et seekord ei pruugi see ilu väga kaua kesta – minu eriliselt kärtsvärvuja vaher laseb juba kuhjade kaupa lehti alla ning värvitoonid hakkavad tuhmuma. Tundub, et selleaastane kuivus teeb oma töö. Kasvuhoone tegin suuresti tühjaks, abiaedniku rõõmuks jätsin mõned „Mandatid“...

Kuivast ja kuumast suvest, suurest saagist ja ootamatust sügisest

Kuidagi pikaks on see blogivaikus taaskord veninud - krõbekuum juuli viis igasugused kirjutamismõtted peast - või noh, mida sa ikka kirjutad, kui jalad pidevalt mereäärde sulistama kipuvad. Ja ega väljas valitsev leitsak ja kuivanud maa palju aias teha lubanudki. Samas tuleb tõdeda, et mu väike aed pidas kuumale ja kuivale päris vapralt vastu - õisi...

Mõned moonid on ilusamad kui teised

Just nimelt moonidest ma alustada tahangi, või õigemini kukemagunatest, kuna neist ei saa ma kuidagi üle ega ümber - aias ringi liikudes aina tõmbab nende poole, sest esmakordselt kaunistavad sel aastal mu peenraid halli-lilla-vanaroosasegused kukemagunad "Amazing Grey". Olen neid mitu aastat oma aeda ihanud, aga tegudeni pole varem jõudnud. See kevad võtsin end kätte, ostsin...

Tuumapäikeseloojang terrassil ja saagihooaeg täies hoos

Tundub, et olen vahepealses kuumalaines pisut unelema jäänud ning blogipidamine on taas unarusse vajunud. Püüan kärmelt selle vea parandada. Vahepeal on aed aina suvisema poole edenenud ja seda mõneti vaat et liigagi kiiresti - palavate ilmadega ei pea õiteilu just pikalt vastu. Nii on vahepeal tuhisenud ära õitseda laugupallid, pojengid, sirelid ning hullutavalt lõhnavad kuslapuu...

Tulbid on meil siin mustad. Meeleolu vahel ka.

Alustan siis sellest mustast meelolust. Sest sellega on seotud ka vahepealne pikem vaikus blogis. Asi on selles, et vahepeal oli mul siin järv. Ja järve keskel kasvuhoone ja kasvuhoones järv. Põõsaste all oli järv nii sügav, et täpset sügavust ei teagi, sest minu kummikute sääred olid selleks liiga madalad, et saanuksin kuiva jalaga mõõtma minna....

Hiline kevad ja erinevad arusaamad aiatöödest

Tegelikult on mul täna väike aprillinurin peal (viimane võimalus ju, sest kohe on mai!). Ilm on terve kuu olnud erakordselt nadi ja jahe, aed on paigale tardunud ning ega endalgi hetkel suurt motivatsiooni õue külmetama minna ei ole. Võrreldes eelmiste aastate sama aja piltidega on õiteilu ikka märkimisväärselt vähe ja sidinat-suminat samuti. Ainult kerapriimulad on...

Kisub aina kevadisemaks

Vaatasin siin oma viimase postituse tegemist vajavate tööde nimekirja ja olen tegelikult päris tubli olnud. Ainult heki pügamiseni pole jõudnud, muidu on rohkemgi tehtud, kui plaan ütles. Kasvuhoonesse esimese rohelise külvamisega jäin küll veidi tukkuma – ilm nii talvine olnud, et ei inspireeri üldse, kuid nüüd sai ka see tehtud. Nüüd, kui maapind on sulanud,...

Aiahoolik muutub rahutuks

Käes on aeg, mil aiahoolikute rohenäpud iga päevaga aina tugevamalt kihelema hakkavad. Esimesed seemned on mullas, esimesed õied täies ilus ja selle hooaja esimesed aiatöödki tehtud. Aiatöödest alustasin aga sel aastal mitte just kõige mõnusama tegevusega - mu mustsõstraid kiusab pahklest ja nõnda tegelesin kahjustatud pungade eemaldamisega ning päris palju oksi võtsin maani maha. Eks...

Söön oma sõnu … ja tomateid

Räägin siis selle sõnade söömise osa kohe alustuseks hinge pealt ära. Nimelt pean tunnistama, et tegin viimati oma "Bosque Blue Bumblebee" tomatile liiga, tituleerides ta ilusaks, kuid täiesti maitsetuks tomatiks. Tunnistan viga. Jah, ta ei ole just traditsioonilise tomati maitsega, kuid näiteks salatis teiste tomatite seas annab ta ülimõnusa tsitruselise nüansi ja mis veelgi parem...