Peamiselt liblika(pildi)postitus, ohtralt suvelõpuõisi ja üks idee uueks hooajaks

Lõpuks on nad kohal! Kui eelmises postituses muretsesin, et see aasta on liblikaid naa vähe, siis vara muretsesin – nüüdseks on olukord õitel juba üsna tihedaks läinud ning kohale on jõudnud ka kaua oodatud admiralid. Ja nad kõik on nii kaunid! Ja moodustavad värviliste suvelõpuõitega nii uhkeid kontraste. Ka kõige lihtsam valge liblikas on budleia särtslillal õiel lihtsalt hunnitu! Seetõttu ei saagi neid kuidagi pildile püüdmata jätta, koos usinalt sebivate (ja vahel ka õiele tukkuma jäävate) mesilaste ja kimalastega.

paabudbudleial
Päevapaabusilmad Davidi budleial “Border Beauty”
valgeliblikas.jpg
Kapsaliblikas budleial

Admiral aga väärib kohe mitut pilti, sest tema tiivad on kaunid nii alt kui pealt ja tiibade alakülje muster on vaat et peenem ja põnevamgi, kui tavaliselt kõigile silma hakkav tiibade pealiskülg.

admiral alt.jpg
Admiral maiustamas hiidiisopil “Blue Fortune”
admiral pealt.jpg
Admiral mesiohakal

admiral.jpg

Sügisastrid ja siilikübarad on päevapaabusilmade seas eriti populaarsed. Esimestel läks vahepeal päris tihedaks tunglemiseks. Kusjuures admiral neile õitele eriti ei trügi – talle meeldivad eelkõige iisop, mesiohakad ja lursslill, mis veel oma õisi avanud ei ole.

portreesiilikübaral.jpg
Päevapaabusilm siilikübaral
sügisastril.jpg
Päevapaabusilmad sügisastril

Üldiselt on aed veel päris mõnus ja suvine, kuigi jah, osad suvelilled sai see nädal õiteilu värskendamiseks/pikendamiseks pisut sügisesemate vastu vahetatud. Keskpäevalillede asemel tulid valged astritupsud ning niruks muutunud võõrasemade asemele said maja taha ämbrisse sügisvärvides kirinõgesed.

vahetus.jpg

Õiteilu aga jagub ka ilma uusi juurde toomata piisavalt palju. Uskumatult uhkelt on see aasta esinenud, ja esineb üha edasi, minu kõige lemmikum päevaliila sort “All American Plum”, kuuri ees lisavad särtsu pelargoonid ja begoonia, liblikaid meelitavad hiidiisop, sügisaster, mesiohakas ja siilikübarad ning magusat lõhna levitavad floksid, kivikilbikud ja lillherned. Ja roosid kasvatavad uut ringi pungasid (ja tundmatust sordist punane õitseb juba pikemat aega kui meeletu).

allamericanplum.jpg
Päevaliilia “All American Plum”

keskelpeenar.jpg

õiedmõned.jpg

roos kasvatab.JPG

Ja siis veel kukeharjad! Kõik need erinevad sordid armsaid kukeharju! Mõelda vaid, et vanasti ei meeldinud nad mulle üldse – rumal mina!

kukeharjad

Nüüd aga läheb see rumal mina kööki põldubadega maiustama. Seekord on nad turult toodud, kuid otsustasin just, et järgmisel aastal panen ka ise põldoad ja herned kasvama. Mõlemad on mu suured lemmikud, kuid millegipärast on mulle siiani tundunud, justkui peaks põlduba ilmtingimata maal kasvama, ei tea isegi, miks. Sel suvel ringi jalutades nägin aga Mähel ühes toredas aias uhket põldubade rida kasvamas ja nii see mõte idanes. Pealegi – lisaks maitsvatele viljadele on põldoal ka imekaunid õied. Kohtki neile juba valmis mõeldud (vist)!

põldoad.jpg

aed

 

Save

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: