Aiahoolik muutub rahutuks

Käes on aeg, mil aiahoolikute rohenäpud iga päevaga aina tugevamalt kihelema hakkavad. Esimesed seemned on mullas, esimesed õied täies ilus ja selle hooaja esimesed aiatöödki tehtud.

Lumeroos - iga aastane esimene õitseja aias
Lumeroos – iga aastane esimene õitseja aias
lumikellukesed
Lumikellukesed trügivad usinalt kevade poole

Aiatöödest alustasin aga sel aastal mitte just kõige mõnusama tegevusega – mu mustsõstraid kiusab pahklest ja nõnda tegelesin kahjustatud pungade eemaldamisega ning päris palju oksi võtsin maani maha. Eks lehtimise ajal tuleb veel silm peal hoida ja korjata ära kõik kinniseks jäänud pungad. Ja siis pöidlaid peos hoida, et aitab, ja enne talve põõsad uuesti üle vaadata.

Kuna aga õues väga palju veel teha ei saa, siis on paslik hetk vaadata korra tagasi ja ilmataati kiita – üle aastate üks tõeliselt mõnus lumine ja külm talv! Milline rõõm nii mulle kui abiaednikule kui kogu aiale. Loodan, et taimed nautisid paksu valge vaiba all mõnusat puhkust ja külmakraadid tegid paharettputukate ja taimehaiguste seas veidi sügavpuhastust. Õnneks ei jätnud tubli abiaednik ka talvel olulisi töid unarusse ja riisus ennastunustavalt, tegi labidatööd ning igaks juhuks haaras ka kelgusõidule istutuspoti kaasa (sest ega seda ette tea, millal võib istutamistuhin peale tulla), nii et sel aastal peaks meil aiatöödes küll tubli edumaa olema.

Abiaedniku töine talv
Abiaedniku töine talv

Abiaednikule ja ülemaednikule (sellele karvasele ja nurruvale) lisaks pakkusid talvel seltsi ja silmarõõmu sõbrad aialinnud. Nendega liitus ka rähniproua, kes avastas endale koorukestega maiustamise ja oli vaat et igapäevaselt platsis. Mulle ta meeldib – suur lind, aga igati viisakas, nosisid tihastega mõnusalt külg külje kõrval.

Rähniproua
Rähniproua
seltskond
Seltsis segasem – rasvatihane, sinitihane ja rähniproua koos maiustamas

Tomati said mulda nagu ikka 8. märtsil. Seekord piirdun ise külvamisel taas ainult Mandatiga, sest seda taimena kuskilt ei saa, aga ta on endiselt minu absoluutne lemmik ja eelmine aasta käis väike abiaednik justnimelt neid kasvuhoonest näppamas ja suhu toppimas. Ülejäänud kasvuhoone täitmisel loodan taaskord Potitomati abile – nende sortiment tõotab sel aastal jalust nõrgaks võtta ja tekitab täiesti mõistusevastase iha suurema kasvuhoone järele (kuigi seda praegustki ei jõua keegi tühjaks süüa).

Panen kiirelt kirja ka mõned meeldetuletused tomatibeebide kasvatamisel, sest kummalisel kombel kipub aastaga kõik kasulik meelest ununema.

*Kas tomatiseemnete külvamiseks on juba hilja? Ei ole – märtsi lõpu külvid jõuavad kenasti varasemalt külvatutele järele. Taimede tärkamise kiirendamiseks võib tõsta külvikasti põrandasoojendusega põrandale – altsoojendusega pinnal idanevad seemned kiiremini ning võivad juba mõne päevaga üles tõusta. Kui taimed on tärganud, tõsta külvikast valgesse kohta ja kasvata taimi tavapärasel viisil edasi.

*Kas seemneid peab enne leotama? Ei. Seemnete leotamine võib küll idanemist kiirendada, kuid pole ilmtingimata vajalik.

*Kui ruttu tomatitaimed pea mullast välja pistavad? Tomatitaimed tärkavad reeglina umbes nädalaga.

*Millal tuleks tärganud taimed pikeerida? Tomatitaimed tuleks pikeerida siis, kui idulehtede vahelt (esimesed kaks lehte taimel) hakkab nina välja pistma esimene pärisleht.

*Kui sügavale taimed pikeerida? Taimealge on hea kuni idulehtedeni mulda panna, nii ei kasva taim potis olemise ajal liiga kõrgeks ega veni nii kergesti välja. Mulda jäänud varreosa kasvatab lisajuured ning taim saab mullast paremini vett ja toitaineid kätte.

*Kui soe peaks olema ruum, kus tomatitaimi kasvatatakse? Tomat väga sooja ei taha, valgusrikkas kohas on ideaalne temperatuur 17–20 kraadi. Kui aga valgust napib, siis peaks ruum olema jahedam – 15-16 kraadi, siis ei veni taimed välja.

Lisaks tomatitele on külvikastis ninad välja pistnud kuumaasikad. Nende tärkamine võttis mitmeid nädalaid ja olin juba lootust kaotamas, kuid nüüd on pisikesi beebisid ohtralt ja tuleb varsti pikeerima asuda.

Made using TurboCollage from www.TurboCollage.com
Tomatid ja kuumaasikabeebid

Enamik pelargoonidest ka juba kosuvad. “Frank Headley” on mõnusa hoo üles võtnud ja teda saab juba tasapisi väetisega turgutama hakata. Ka teine mu kirjulehistest, kelle nimi mul parasjagu millegipärast meelde ei tule, on paras džungel, temaga pean alles tõsisemalt tegelema asuma – varred tagasi lõikama ja kenamad jupid vette juurduma pistma. Aga mu kõige suurema lemmiku “Grandeur Deco Mrs. Pollockiga” on (jällekord!) asjad kehvasti. Ma ei tea, mis talle viimastel aastatel ei meeldi. Kui varem õnnestus teda kenasti talvitada, siis juba teist aastat annab ta kevadel lihtsalt otsad. Ometigi teen ma tema puhul kõik samamoodi nagu teistegi pelargoonidega, kes talvel kenasti tukuvad ja kevadel taas hoo sisse võtavad. Aga pole hullu, ongi hea põhjus kevadel üks Türile sõit ette võtta.

DSCN8591
Pelargoon “Frank Headley”

Millised aiategemised märtsis veel ees ootavad:

*kasvuhoone üle vaadata, kui ilmad soojenevad, siis esimene rida rediseid ja salatit maha külvata
*lõpetada kevadised tagasilõikamised – järelkontroll pahklestaga sõstrapõõsastele, peenardelt lõigata viimased eelmise aasta varred
*viimane jupp elupuuhekki pügada
*lillepeenrad üle vaadata – maast välja kerkinud taimed taas sügavamale lükata ja kui mulla pealispind on sulanud, kiskuda välja esimesed valesse kohta tükkinud umbrohud ja rohututid
*seemnevarud üle kontrollida ja suvelilleseemned stardijärjekorda seada

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

<span>%d</span> bloggers like this: