... kamaluga siilinoorukeid ja kuldnokakampasid lisaks. Mõnus on! Sirtsud siristavad, ööd muutuvad hämaramaks, taevast sajab tähti ning algab söögisaagi vaatus number kaks. Kuldnokanoorukeid on see aasta tõesti meeletult, nii suuri parvesid polegi varem meie kandis ringi tuiskamas näinud. Mõni päev on õuel üsna Hitchcock, eks vaadake ise (ja vabandust, video on tehtud läbi akna ja... Continue Reading →
Kummaline tõbi, tomativaheraport ja rõõm südasuvistest õitsejatest
Appi, minuga on midagi tõsist lahti. Igaks juhuks kraadisin. Uurisin pupille. Painutasin näppe. Hmm ... väliselt pole justkui midagi viga ... AGA - ma ei ole see aasta ühtki püsilille aeda juurde toonud. See ei ole ju ometigi normaalne! Auto pole maast laeni taimi täis olnud, tühjade pottide kuhi kuuris pole kasvanud ja mina ise... Continue Reading →