Erakordne külaline aias, aus ülestunnistus ja pisut seenejuttu

Olgu, alustame siis sellest ausast ülestunnistusest 🙂 Mul on aias jälle rohkem taimi kui nädal tagasi. Sattusin siin ükspäev pisut hoogu - puht kogemata, üldse pole minu süü, ausõna! Läksin lihtsalt kukesabasid tooma ja noh, ei toonud ainult kukesabasid. Tegelikult läks veidi sedamoodi, et ema peaaegu enam tagasiteel autosse ei mahtunudki. Aga nagu ma ütlesin,...

Peamiselt liblika(pildi)postitus, ohtralt suvelõpuõisi ja üks idee uueks hooajaks

Lõpuks on nad kohal! Kui eelmises postituses muretsesin, et see aasta on liblikaid naa vähe, siis vara muretsesin – nüüdseks on olukord õitel juba üsna tihedaks läinud ning kohale on jõudnud ka kaua oodatud admiralid. Ja nad kõik on nii kaunid! Ja moodustavad värviliste suvelõpuõitega nii uhkeid kontraste. Ka kõige lihtsam valge liblikas on budleia...

Laiskade päevade lõpp

Pean tunnistama, et juuli lõpp mõjus mulle pisut uinutavalt. Kõik õitses ja kasvas omasoodu ja polnudki justkui meeletult rapsida vaja. Ja isegi uute taimede järgi ei isutanud. Oli lihtsalt mõnus laisk olla ja aeda nautida ja rohetaval murul kimalaste sumina taustal külalisi võõrustada. Kuid nii nagu minul laiskusega pikka pidu ei ole – mürinal tuleb...