Laiskade päevade lõpp

Pean tunnistama, et juuli lõpp mõjus mulle pisut uinutavalt. Kõik õitses ja kasvas omasoodu ja polnudki justkui meeletult rapsida vaja. Ja isegi uute taimede järgi ei isutanud. Oli lihtsalt mõnus laisk olla ja aeda nautida ja rohetaval murul kimalaste sumina taustal külalisi võõrustada. Kuid nii nagu minul laiskusega pikka pidu ei ole – mürinal tuleb...