Kevad on taas hoo sisse saanud. Viimase aja päikeselised ja soojad ilmad rõõmustavad nii mind kui aiaelanikke. Peenardel sumiseb, puude otsas siriseb ning esimesed kinnisvaratehingud on lukku löödud. Sinitihane on oma tavapärases pesakastis maja seinal, rasvatihane katuseserva all ja varblane teisel pool maja katuseräästas. Punarind, nagu ikka, on sättinud end kuskile tihedasse põõsapuhmasse ja mamma-papa... Continue Reading →
Munad, redised ja mõned kevadkõpitsused
Uskumatu, et juba ongi aprill poole peal. Ja ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii, aga paistab, et loodus on algsele kihutamisele pisut pidurit tõmmanud ja aed hakkab vaikselt tavagraafikusse tagasi loksuma. Peenardel pole viimase paari nädalaga just palju juhtunud, kui välja arvata see, et hüatsindid on end püsti pingutanud ja hakkavad õisi avama... Continue Reading →
Segased lood
Viimased kaks nädalat on aiaelus/olemises olnud üsna segased lood. Suurele soojale järgnes väike lumi ja (ausalt öeldes päris vastik) külmaperiood, mis nii aial kui minul endal rütmi pisut sassi lõi. Ja lõi rütmi sassi ka aialindudel - kuldnokad, kes end juba kasti sisse sättima olid hakanud, tegid lumeehmatuse peale vehkat ja neid polnud rohkem kui... Continue Reading →
Tuhat toimetust käsil ja ootel
Pean tunnistama, et see aasta olen oma aiatoimetustega pisut ajahätta jäänud - aprill ja mai olid töörindel väga kiired ja mai tõi suure suve, mis aias kõik hooga edenema pani. Tundub, et mina ei jõudnud sama kiiresti järele. Nüüd siis tuiskan teha nii kuis jõuab. Üks suuremaid (peaaegu lõpetatud) ettevõtmisi on operatsioon "vaarikate päästmine". Mul... Continue Reading →
Tomatite istutamise meelespea ja õied-õied-õied!
Väljas on tõeline suvi! Hommikul ärgates näitas kraadiklaas õues 17 kraadi, päike siras kõrgel helesinises taevas ning õues laperdasid ringi liblikad ja ukerdasid endiselt veidi uimased kimalased. Peenras levitasid hullutavat aroomi hüatsindid. Patt oleks sellise ilmaga toas püsida! Nii saigi aias kiire korilusring tehtud - punt murulauku, viimased tillukesed naadilehed ja vars rabarberit pihku, toas... Continue Reading →
Kiusatustest, pelargoonidest ja õnnelikest juhustest
Kevad on rohenäpu jaoks üks suur kiusatuste aeg. Linnulaul ei lase toas tööd teha, hing kisub õue ja autosse istudes võtavad rattad nagu iseenesest suuna aianduspoe poole, sest sul on poest ühte kindlat asja vaja, näiteks istutuskasti. Kohe on vaja. Just nüüd ja praegu ja ausõna midagi rohkem ei osta. Ja siis tuled sa poest... Continue Reading →