Tuumapäikeseloojang terrassil ja saagihooaeg täies hoos

Tundub, et olen vahepealses kuumalaines pisut unelema jäänud ning blogipidamine on taas unarusse vajunud. Püüan kärmelt selle vea parandada. Vahepeal on aed aina suvisema poole edenenud ja seda mõneti vaat et liigagi kiiresti - palavate ilmadega ei pea õiteilu just pikalt vastu. Nii on vahepeal tuhisenud ära õitseda laugupallid, pojengid, sirelid ning hullutavalt lõhnavad kuslapuu...

On päevaliiliate ja liblikate aeg …

... kamaluga siilinoorukeid ja kuldnokakampasid lisaks. Mõnus on! Sirtsud siristavad, ööd muutuvad hämaramaks, taevast sajab tähti ning algab söögisaagi vaatus number kaks. Kuldnokanoorukeid on see aasta tõesti meeletult, nii suuri parvesid polegi varem meie kandis ringi tuiskamas näinud. Mõni päev on õuel üsna Hitchcock, eks vaadake ise (ja vabandust, video on tehtud läbi akna ja...

Kummaline tõbi, tomativaheraport ja rõõm südasuvistest õitsejatest

Appi, minuga on midagi tõsist lahti. Igaks juhuks kraadisin. Uurisin pupille. Painutasin näppe. Hmm ... väliselt pole justkui midagi viga ... AGA - ma ei ole see aasta ühtki püsilille aeda juurde toonud. See ei ole ju ometigi normaalne! Auto pole maast laeni taimi täis olnud, tühjade pottide kuhi kuuris pole kasvanud ja mina ise...

Aiast (ja metsast) lauale hooaeg ametlikult avatud

Kui nüüd päris aus olla, siis tuleb alustada ülestunnistusest, et ka see nädal võis mind metsavahel upakil näha. Seda tõsi küll pisut teisel põhjusel kui jaaniajal. Hing ei anna mul aegajalt ikka rahu ja kisub metsapoole, seda eriti siis, kui hakkavad levima kõlakad, et samblavahel olevat kukeseeni silmatud ja et mustikad on juba täitsa suhupandavad...