Kummaline tõbi, tomativaheraport ja rõõm südasuvistest õitsejatest

Appi, minuga on midagi tõsist lahti. Igaks juhuks kraadisin. Uurisin pupille. Painutasin näppe. Hmm ... väliselt pole justkui midagi viga ... AGA - ma ei ole see aasta ühtki püsilille aeda juurde toonud. See ei ole ju ometigi normaalne! Auto pole maast laeni taimi täis olnud, tühjade pottide kuhi kuuris pole kasvanud ja mina ise...

Munad, redised ja mõned kevadkõpitsused

Uskumatu, et juba ongi aprill poole peal. Ja ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii, aga paistab, et loodus on algsele kihutamisele pisut pidurit tõmmanud ja aed hakkab vaikselt tavagraafikusse tagasi loksuma. Peenardel pole viimase paari nädalaga just palju juhtunud, kui välja arvata see, et hüatsindid on end püsti pingutanud ja hakkavad õisi avama...

Päevaliiliamaania ja kaks sooja soovitust

Viimased paar nädalat on kulgenud suuresti päevaliiliavaimustuse lainel. Nii nagu paljud teisedki taimed sel aastal, nii on ka nende õitsemine erakordselt lopsakas ja lahke. See on nii tore tunne, kui astud hommikul õue ja esimene reaktsioon on, oh vau! Kuna eelmisel aastal sai päevaliiliate osa laiendatud, siis jagub sel suvel mitmeid päris uusi silmarõõmustajaid, kelle...

Kaks aastat oodatud kaunitar, siirupitegu ja muud suvised rõõmud

Oh, kui mõnus! Ärkad hommikul üles, paned kohvivee keema ja lähed õue. Teed tiiru põõsastes ja pistad päeva magusaks alguseks põske mõned vaarikad, haarad kasvuhoonest võileivale lõikumiseks ühe päikesesooja punase tomati, tirid peenrast hommikusöögile täienduseks mõned tillukesed porgandid ja nopid oakastist lõunaooteks valmis peotäie ube. Törts mustsõstraid ka veel kõhtu ja siis tuppa hommikukohvile. Ideaalne...

Piilun võõrastesse aedadesse vol 1 ja tõhus herilasehävituskokteil

Kuna oma krussi, lössi ja kollaseks kuivanud aia vaatamine muudab hetkel veidikene nukraks, siis ehin end võõraste sulgedega ja kirjutan hoopis eelmisel pühapäeval Suure-Jaani kodukandipäevade raames külastatud Põhja-Sakala aedadest. Mulle on alati meeldinud vabadel hetkedel mööda Eestimaad ringi uidata ja kui veel mõnda aeda ka kaema lubatakse ning ilm on imetabaselt suvine, siis mis võiks...

Aiahoolik nõiub vihma (aga seni edutult)

Kui ma siin viimastes postitustes olen uhkelt teatanud, et on küll kangesti kuum, kuid ma ei virise, vaid naudin, siis nüüd ... ei virise ma ikka veel 🙂 Kuigi kurta pisut siiski tahaks. Eelkõige oma väheste võlurioskuste üle, sest mu vihmanõidumisest pole siiani vähimatki tolku olnud. Või noh, paistab, olen selle nõidunud kõikjale mujale, kui...

Sume august, pisut siniseid toone ja väike tomatiuputus

Tegelikult hakkab just nüüd minu lemmikaeg aias. Tähised augustiööd, järjest valmivad viljad, õhtuti aias tiirutavad nahkhiired ja sirtsusirin ning kõige lemmikumad õitsejad. Peenral tõstavad vahelduseks pead sinised toonid – mesiohakas, lavendel, hiid-iisop ja ogaputk. Ja mu kauaoodatud valge floks on esimesed õied lahti rullinud. Samuti avavad järjest oma imelisi õisi päevaliiliad. Õnneliku rohevahetuse käigus saadud...

Õnnelik rohevahetamine ja pisuke rahulolupisik

Eelmine nädal tegi üks tore inimene mu koledal kombel õnnelikuks (ma lausa naudin teinekord neid eesti keele vastuolulisi väljendeid, mis samas nii hästi klapivad: jube ilus ja õudselt kaunis ja kohutavalt hea ... ). Puhtkogemata olin hommikul üsna unine ega suutnud end kuidagi midagi tarka tegema sundida ja nii klõpsasin korra Facebooki lahti. Ja kohe...