Söödava poole kaldu jutud ja mõni põlluvaheklõps

Seekordse jutuga tulen tegelikult eelmise jutu juurde tagasi. Nimelt sai siis mainitud, et tegin väikese tiiru ja pildistasin Türil kirsse. Kui nüüd kõik päris ausalt ära rääkida, siis ega ma päris niisama ka ringi ei sõitnud – nagu kogenumad rohenäpud ilmselt juba kahtlustama hakkasid, olid sõidu algajendiks ikka ja jälle taimed. Lootusetu, ma tean! Aga...

Munad, redised ja mõned kevadkõpitsused

Uskumatu, et juba ongi aprill poole peal. Ja ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii, aga paistab, et loodus on algsele kihutamisele pisut pidurit tõmmanud ja aed hakkab vaikselt tavagraafikusse tagasi loksuma. Peenardel pole viimase paari nädalaga just palju juhtunud, kui välja arvata see, et hüatsindid on end püsti pingutanud ja hakkavad õisi avama...

Ootus ja ettevalmistused

Ma usun, et nii mõnegi aiahooliku päevi palistab praegusel varakevadisel ajal pisukene ärev ootus. Nii palju asju on tulemas, algamas, tärkamas! Iga päev on aias midagi uurida: kas eelmisel aastal mulda pistetud helekollane hüatsint hakkab ehk juba õisi avama, kas budleiad näitavad elumärki, kas möödunud hooajal silma rõõmustanud armsalt vanaroosad kobarhüatsindid jäid ikka püsima, kui...